<?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?>
<rss version="2.0">

<channel>
<title><![CDATA[www.RadioBledi.Ch - Pro Shqip ]]></title>
<link><![CDATA[http://radiobledi.ch]]></link>
<description><![CDATA[Blog]]></description>
<generator>MemHT Portal</generator>
<item>
<title><![CDATA[Kosova dhe viset tjera shqiptare nėn pushtimin austro-hungarez dhe bullgar]]></title>
<link><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=5&title=Kosova-dhe-viset-tjera-shqiptare-n%EBn-pushtimin-austro-hungarez-dhe-bullgar]]></link>
<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=5&title=Kosova-dhe-viset-tjera-shqiptare-n%EBn-pushtimin-austro-hungarez-dhe-bullgar]]></guid>
<description><![CDATA[<div style="padding-bottom: 8px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; font-size: 130%; padding-top: 5px; font-color: #666" class="sub">Shqip&euml;ria dhe viset e tjera shqiptare jasht&euml; kufijve n&euml; vitet 1914-1920 (2)</div>
<p>Pozita e popullit shqiptar n&euml; zon&euml;n austro-hungareze ishte m&euml; e favorshme m&euml; krahasim me periudh&euml;n e sundimit serbo-malazez gjat&euml; viteve 1912-1915 pushteti austro-hungarez u njohu shqiptar&euml;ve t&euml; drejt&euml;n p&euml;r vetadministrimin lokal dhe p&euml;r zhvillimin e kultur&euml;s komb&euml;tare. U lejua p&euml;rdorimi i gjuh&euml;s shqipe dhe u hap&euml;n shkolla shqipe. Kjo ndikoi n&euml; rritje n e vet&euml;dijes komb&euml;tare.</p>]]></description>
<pubDate><![CDATA[Sun, 02 May 2010 21:27:17 GMT]]></pubDate>
</item>
<item>
<title><![CDATA[Ēėshtja shqiptare pėrballė fuqive tė mėdha nė prag tė luftės sė Parė botėrore]]></title>
<link><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=4&title=C%EBshtja-shqiptare-p%EBrball%EB-fuqive-t%EB-m%EBdha-n%EB-prag-t%EB-luft%EBs-s%EB-Par%EB-bot%EBrore]]></link>
<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=4&title=C%EBshtja-shqiptare-p%EBrball%EB-fuqive-t%EB-m%EBdha-n%EB-prag-t%EB-luft%EBs-s%EB-Par%EB-bot%EBrore]]></guid>
<description><![CDATA[<div style="padding-bottom: 8px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; font-size: 130%; padding-top: 5px; font-color: #666" class="sub">Shqip&euml;ria dhe viset e tjera shqiptare jasht&euml; kufijve n&euml; vitet 1914-1920 (1)</div>
<p><img style="border-bottom: #000 1px solid; border-left: #000 1px solid; margin: 0px 0px 10px 10px; width: 207px; float: right; border-top: #000 1px solid; border-right: #000 1px solid" alt="&Ccedil;&euml;shtja shqiptare p&euml;rball&euml; fuqive t&euml; m&euml;dha n&euml; prag t&euml; luft&euml;s s&euml; Par&euml; bot&euml;rore" src="http://www.botasot.info/mesme/devollinjet_2.jpg" width="207" hasbox="2" />P&euml;r shkak t&euml; kontraditave nd&euml;rmjet dy grupeve t&euml; Fuqive t&euml; M&euml;dha dhe pas p&euml;rgatitjeve kund&euml;r Fuqive t&euml; Antant&euml;s (Angli,Rusi,Franc&euml;). E para ishte Austro-Hungaria,q&euml; m&euml; 28. Korrik 1914 i shpalli luft&euml; Serbis&euml;. Qysh n&euml; dit&euml;t e para t&euml; gushtit 1914 konflikti i armatosur austro-serb u shnd&euml;rrua n&euml; nj&euml; luft&euml; bot&euml;rore nd&euml;rmjet dy grupeve kund&euml;rshtare,n&euml; t&euml; cil&euml;n m&euml; koh&euml; u p&euml;rfshin 28 shtete. Mir&euml;po nj&euml;ra prej Fuqive t&euml; M&euml;dha t&euml; Lidhjes Tripal &euml;sht&euml;, Italia, n&euml; fillim shpalli asnjan&euml;sin&euml; dhe p&euml;rkoh&euml;sisht q&euml;ndroi jasht&euml; luft&euml;s. T&euml; dy grupet e fuqive nd&euml;rluftuese shpejtuan ta p&euml;rdornin Shqip&euml;rin&euml; edhe si objekt t&euml; planeve t&euml; tyre luftarake e politike. K&euml;t&euml; gjendje t&euml; re nd&euml;rkomb&euml;tare e shfryt&euml;zuan shtetet fqinje q&euml; lakmonin tokat e Shqip&euml;ris&euml;. Pas shum&euml; bisedimesh, Italia vendosi t&euml; bashkohej me fuqit&euml; e Antant&euml;s,me t&euml; cilat n&euml;nshkroi n&euml; Lond&euml;r m&euml; 26prill1915 nj&euml; traktat t&euml; fsheht&euml;. <br />
&nbsp;</p>]]></description>
<pubDate><![CDATA[Sun, 02 May 2010 21:26:33 GMT]]></pubDate>
</item>
<item>
<title><![CDATA[Marrja e Grykės sė Kaēanikut]]></title>
<link><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=3&title=Marrja-e-Gryk%EBs-s%EB-Kacanikut]]></link>
<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=3&title=Marrja-e-Gryk%EBs-s%EB-Kacanikut]]></guid>
<description><![CDATA[<div style="padding-bottom: 8px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; font-size: 130%; padding-top: 5px; font-color: #666" class="sub"><img style="border-bottom: #000 1px solid; border-left: #000 1px solid; margin: 0px 0px 10px 10px; width: 207px; float: right; border-top: #000 1px solid; border-right: #000 1px solid" alt="Marrja e Gryk&euml;s s&euml; Ka&ccedil;anikut" src="http://www.botasot.info/mesme/idriz-seferi_30.jpg" width="207" hasbox="2" />100 vjetori i betej&euml;s s&euml; Ka&ccedil;anikut (6)</div>
<p>Kjo ishte planifikuar qysh m&euml; her&euml;t, sepse k&euml;to dy gryka e shk&euml;putnin ushtrin&euml; turke n&euml; Kosov&euml; dhe e pamund&euml;sonin ardhjen e ushtris&euml; turke nga Selaniku, Manastiri e Shkupi. K&euml;to dy gryka, e sidomos ajo e Ka&ccedil;anikut e paralizonte Perandorin&euml; Osmane n&euml; k&euml;t&euml; pjes&euml; t&euml; Ballkanit. <br />
&nbsp;</p>]]></description>
<pubDate><![CDATA[Sun, 02 May 2010 21:25:48 GMT]]></pubDate>
</item>
<item>
<title><![CDATA[Kryengritja e pėrgjithshme nė Vilajetin e Kosovės mė 1910]]></title>
<link><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=2&title=Kryengritja-e-p%EBrgjithshme-n%EB-Vilajetin-e-Kosov%EBs-m%EB-1910]]></link>
<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://radiobledi.ch/index.php?page=blog&id=2&title=Kryengritja-e-p%EBrgjithshme-n%EB-Vilajetin-e-Kosov%EBs-m%EB-1910]]></guid>
<description><![CDATA[<div style="padding-bottom: 8px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; font-size: 130%; padding-top: 5px; font-color: #666" class="sub"><span style="font-family: Verdana"><span style="font-size: x-small">100 vjetori i betj&euml;s s&euml; Ka&ccedil;anikut (5)<br />
Pasi q&euml; paria shqiptare kishin kuptuar se as sulltan Hamiti, as Komiteti turk p&euml;r Shp&euml;tim dhe p&euml;rparim, &ccedil;&euml;shtjen e pavar&euml;sis&euml; nuk mendonin ta zgjidhnin fare n&euml; favor t&euml; kombit. Shqiptar&euml;t e dinin se rreziku i Serbis&euml; p&euml;r shqiptar&euml;t dhe trojet e tyre ishte shum&euml; her&euml; m&euml; i madh se ai osman.</span></span><br />
<br />
<img style="border-bottom: #000 1px solid; border-left: #000 1px solid; margin: 0px 0px 10px 10px; width: 207px; float: right; border-top: #000 1px solid; border-right: #000 1px solid" alt="Kryengritja e p&euml;rgjithshme n&euml; Vilajetin e Kosov&euml;s m&euml; 1910" src="http://www.botasot.info/mesme/doku_28.jpg" width="207" hasbox="2" /><br />
<br />
<span style="font-size: x-small">Lidhur me at&euml; &ccedil;&euml;shtje gazeta &ldquo;Vardar&rdquo; e Shkupit e dat&euml;s 21 prill 1910 nd&euml;r t&euml; tjera shkruante &ldquo;Tani n&euml; Kosov&euml; ndodhen 40 batalione t&euml; k&euml;mb&euml;soris&euml; dhe 12 batalione bateri topash, nd&euml;rsa s&euml; shpejti prit&euml;n t&euml; arrijn&euml; edhe 12 taborre ushtar&euml;sh dhe 4 bateri topash. Prandaj s&euml; shpejti n&euml; Kosov&euml; do t&euml; ket&euml; 52 batalione ushtar&euml;sh dhe 16 bateri topash me rreth 40 mij&euml; ushtar&euml;.</span></div>]]></description>
<pubDate><![CDATA[Sun, 02 May 2010 21:24:52 GMT]]></pubDate>
</item>
</channel>
</rss>